Uudised

Fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks panustavad Balti riigid üha enam taastuvenergia tootmisse. Lätis kasvavad investeeringud tuule- ja päikeseparkidesse, mis aitavad elektritootmist mitmekesistada. Eestis arendatakse edasi biomassienergiat, mis võimaldab säästvalt ja tõhusalt ära kasutada madalakvaliteetse puidu. Leedu keskendub päikeseenergia laiendamisele, võimaldades nii kodumajapidamistel kui ettevõtetel üha rohkem üle minna puhtale energiale.
-(1)-thumb.jpg)
Balti riigid pööravad üha rohkem tähelepanu linnade rohelisemaks muutmisele, et parandada elukeskkonda ja kohaneda kliimamuutustega. Riias keskendutakse puude istutamisele ja haljasalade laiendamisele, eriti tiheasustusega piirkondades. Tallinnas rajatakse elurikkuse suurendamiseks haljaskatuseid ja vertikaalaedu. Vilniuses arendatakse rohekoridore, sidudes rohelahendused üha enam säästva linnaplaneerimisega.
-thumb.jpg)
Balti riigid on jätkuvalt rahvusvahelisel puiduturul olulisel kohal, mida kinnitab 2024. aasta puiduekspordi mahu kasv. Läti ja Eesti paistsid silma Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikide varustamisel puidu ja puittoodetega. Leedu keskendus lisandväärtusega toodetele, suurendades mööbli ja puitpaneelide eksporti. Ekspordikasvu toetas nii ehitussektori elavnemine kui ka kasvav eelistus säästvalt toodetud puidu kasutamisele.
-thumb.jpg)
Balti riigid kasutavad metsanduses üha enam digitehnoloogiaid, et tõhustada nii majandamist kui edendada jätkusuutlikkust. Lätis ja Eestis arendatakse nutikaid metsaseiresüsteeme, mis kasutavad satelliidipilte ja andureid metsaolude jälgimiseks reaalajas. Leedus võetakse kasutusele digitaalsed metsakaardistamise tööriistad, mis toetavad säästva metsamajandamise planeerimist. Need uuendused aitavad metsaressursse paremini hallata ja leevendada kliimamuutuse mõju.

Kliimamuutused avaldavad üha suuremat mõju Balti riikide metsaökosüsteemidele. Nendega kaasnevad metsanduses uued väljakutsed. 2023. aasta põuaperiood ja kuumalaine pidurdasid metsade juurdekasvu, mõjutades eriti kuuse- ja männimetsi. Kliimamuutustega kohanemiseks keskenduvad Leedu ja Eesti metsade uuendamisele ning sobivate puuliikide valikule. Lätis panustatakse metsade mitmekesisuse säilitamisse ja suurendamisse ning olukorra jälgimiseks kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, näiteks satelliidipilte.

Metsakahjurid on väljakutseks kõigis Balti riikides, kuigi probleemi tõsidus on riigiti erinev. Eestis on viimastel aastate soojade ja põuaste suvede tõttu märkimisväärselt kasvanud kuuse-kooreüraski arvukus ja see põhjustab kahju metsadele, eriti kuusikutele. Kuuse-kooreüraskite tõrjumiseks kasutatakse erinevaid võtteid, näiteks püünispuude eemaldamist metsast ja feromoonpüüniste paigaldamist.

Metsandus on Balti riikide majanduse oluline osa ning kõigis kolmes riigis on hakatud järjest enam praktiseerima säästvat metsamajandamist. Lätis, Leedus ja Eestis ellu viidud algatused aitavad hoida elurikkust ning kaitsta metsi kahjurite ja haiguste eest. Euroopa metsainfosüsteemi (EFIS) andmetel suurenes Balti riikide metsade pindala 2023. aastal 1,4%, samal ajal kui puidueksport kasvas. Alates 1990. aastast on metsandussektor kasvanud Leedus 25% ja Eestis 20%, peegeldades stabiilset nõudlust jätkusuutlikult raiutud puidu järele.

Euroopa Liit on vastu võtnud määruse (EL) 2023/1115, mille eesmärk on vähendada ülemaailmset metsade raadamist ja metsade seisundi halvenemist. Raadamine tähendab maa otstarbe muutmist, ehk metsa asemel tehakse näiteks põllumaa, maantee või elurajoon.