Uudised
Palavatel päevadel jahutavad puud end ja ümbritsevat keskkonda, aurustades lehtede kaudu vett – seda protsessi nimetatakse transpiratsiooniks. Näiteks suur tamm suudab päevas aurustada sadu liitreid vett, luues jahutava efekti, mis võib alandada ümbritsevat temperatuuri mitme kraadi võrra. Just seetõttu on linnades, kus kasvab rohkem puid, suvisel ajal jahedam ja meeldivam.
Mõned puud on kohanenud nii, et suudavad tulekahjus mitte ainult ellu jääda, vaid kasutada seda paljunemiseks. Näiteks pigimänni (Pinus rigida) käbid avanevad vaid kõrge kuumuse mõjul. See võimaldab seemnetel idaneda pärast tulekahju, mil pinnas on toitainerikas ja konkurents teiste taimede poolt minimaalne.
Puud teevad vahet aastaaegadel. Näiteks kased suudavad eristada hooaja vahetumist päevavalguse pikkuse ja temperatuurimuutuste järgi. See võimaldab neil tajuda, millal on õige aeg lehed värviliseks muuta või need hoopis maha poetada. Selline mälulaadne võime aitab puudel kohaneda ja ellu jääda ka muutuvates kliimatingimustes.
Mõned puud oskavad justkui kõndida. Amazonase vihmametsas kasvab palmiliik Socratea exorrhiza, mida kutsutakse kõndivaks puuks. Arvatakse, et see suudab valguse või pinnase muutustega kohanedes mitme aasta jooksul liikuda kuni 20 meetrit – kasvatades uusi juuri ühele küljele ja lastes samal ajal teisel pool vanadel juurtel hääbuda.