Uudised

Fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks panustavad Balti riigid üha enam taastuvenergia tootmisse. Lätis kasvavad investeeringud tuule- ja päikeseparkidesse, mis aitavad elektritootmist mitmekesistada. Eestis arendatakse edasi biomassienergiat, mis võimaldab säästvalt ja tõhusalt ära kasutada madalakvaliteetse puidu. Leedu keskendub päikeseenergia laiendamisele, võimaldades nii kodumajapidamistel kui ettevõtetel üha rohkem üle minna puhtale energiale.

Balti riigid pööravad üha rohkem tähelepanu linnade rohelisemaks muutmisele, et parandada elukeskkonda ja kohaneda kliimamuutustega. Riias keskendutakse puude istutamisele ja haljasalade laiendamisele, eriti tiheasustusega piirkondades. Tallinnas rajatakse elurikkuse suurendamiseks haljaskatuseid ja vertikaalaedu. Vilniuses arendatakse rohekoridore, sidudes rohelahendused üha enam säästva linnaplaneerimisega.

Balti riigid on jätkuvalt rahvusvahelisel puiduturul olulisel kohal, mida kinnitab 2024. aasta puiduekspordi mahu kasv. Läti ja Eesti paistsid silma Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikide varustamisel puidu ja puittoodetega. Leedu keskendus lisandväärtusega toodetele, suurendades mööbli ja puitpaneelide eksporti. Ekspordikasvu toetas nii ehitussektori elavnemine kui ka kasvav eelistus säästvalt toodetud puidu kasutamisele.

Balti riigid kasutavad metsanduses üha enam digitehnoloogiaid, et tõhustada nii majandamist kui edendada jätkusuutlikkust. Lätis ja Eestis arendatakse nutikaid metsaseiresüsteeme, mis kasutavad satelliidipilte ja andureid metsaolude jälgimiseks reaalajas. Leedus võetakse kasutusele digitaalsed metsakaardistamise tööriistad, mis toetavad säästva metsamajandamise planeerimist. Need uuendused aitavad metsaressursse paremini hallata ja leevendada kliimamuutuse mõju.

Palavatel päevadel jahutavad puud end ja ümbritsevat keskkonda, aurustades lehtede kaudu vett – seda protsessi nimetatakse transpiratsiooniks. Näiteks suur tamm suudab päevas aurustada sadu liitreid vett, luues jahutava efekti, mis võib alandada ümbritsevat temperatuuri mitme kraadi võrra. Just seetõttu on linnades, kus kasvab rohkem puid, suvisel ajal jahedam ja meeldivam.

Mõned puud on kohanenud nii, et suudavad tulekahjus mitte ainult ellu jääda, vaid kasutada seda paljunemiseks. Näiteks pigimänni (Pinus rigida) käbid avanevad vaid kõrge kuumuse mõjul. See võimaldab seemnetel idaneda pärast tulekahju, mil pinnas on toitainerikas ja konkurents teiste taimede poolt minimaalne.

Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Säästev majandamine on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.

Alates 2023. aastast on Läti puitmööbli eksport kiiresti vähenenud – langus ulatus 22,2%-ni ja ekspordimaht kahanes 190,6 miljoni euroni. 2024. aasta esimese seitsme kuuga vähenes eksport veelgi 12,4%, ulatudes vaid 100,9 miljoni euroni. Eksperdid seostavad langust kõrgete tootmiskulude, muutunud nõudluse ja üleilmsete majandusteguritega.

Kliimamuutused avaldavad üha suuremat mõju Balti riikide metsaökosüsteemidele. Nendega kaasnevad metsanduses uued väljakutsed. 2023. aasta põuaperiood ja kuumalaine pidurdasid metsade juurdekasvu, mõjutades eriti kuuse- ja männimetsi. Kliimamuutustega kohanemiseks keskenduvad Leedu ja Eesti metsade uuendamisele ning sobivate puuliikide valikule. Lätis panustatakse metsade mitmekesisuse säilitamisse ja suurendamisse ning olukorra jälgimiseks kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, näiteks satelliidipilte.