Metsandus on Balti riikide majanduse oluline osa ning kõigis kolmes riigis on hakatud järjest enam praktiseerima säästvat metsamajandamist. Lätis, Leedus ja Eestis ellu viidud algatused aitavad hoida elurikkust ning kaitsta metsi kahjurite ja haiguste eest. Euroopa metsainfosüsteemi (EFIS) andmetel suurenes Balti riikide metsade pindala 2023. aastal 1,4%, samal ajal kui puidueksport kasvas. Alates 1990. aastast on metsandussektor kasvanud Leedus 25% ja Eestis 20%, peegeldades stabiilset nõudlust jätkusuutlikult raiutud puidu järele.
Metsanduse jätkusuutlikkus Balti riikides
Balti riigid hoiavad liidripositsiooni puiduenergiatoodete turul
2024. aastal säilitasid Läti, Leedu ja Eesti juhtpositsiooni puiduenergiatoodete – nagu puidugraanulid, brikett ja küttepuit – tootmises ning ekspordis. Balti riikide pühendumine säästvale metsandusele ja tootmise efektiivsusele võimaldas rahuldada nii siseturgu kui rahvusvahelist nõudlust, toetades samal ajal tugevalt majanduskasvu.
Balti riikide investeeringud taastuvenergiasse
Fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks panustavad Balti riigid üha enam taastuvenergia tootmisse. Lätis kasvavad investeeringud tuule- ja päikeseparkidesse, mis aitavad elektritootmist mitmekesistada. Eestis arendatakse edasi biomassienergiat, mis võimaldab säästvalt ja tõhusalt ära kasutada madalakvaliteetse puidu. Leedu keskendub päikeseenergia laiendamisele, võimaldades nii kodumajapidamistel kui ettevõtetel üha rohkem üle minna puhtale energiale.
-(1)-thumb.jpg)
Balti riigid muudavad linnu rohelisemaks
Balti riigid pööravad üha rohkem tähelepanu linnade rohelisemaks muutmisele, et parandada elukeskkonda ja kohaneda kliimamuutustega. Riias keskendutakse puude istutamisele ja haljasalade laiendamisele, eriti tiheasustusega piirkondades. Tallinnas rajatakse elurikkuse suurendamiseks haljaskatuseid ja vertikaalaedu. Vilniuses arendatakse rohekoridore, sidudes rohelahendused üha enam säästva linnaplaneerimisega.