2024. aastal säilitasid Läti, Leedu ja Eesti juhtpositsiooni puiduenergiatoodete – nagu puidugraanulid, brikett ja küttepuit – tootmises ning ekspordis. Balti riikide pühendumine säästvale metsandusele ja tootmise efektiivsusele võimaldas rahuldada nii siseturgu kui rahvusvahelist nõudlust, toetades samal ajal tugevalt majanduskasvu.
Lätis olid pelletid ja küttepuit liidriteks nii kodu- kui välisturul. Riik eksportis hinnanguliselt 2,2 miljonit tonni puidugraanuleid, olles üks Euroopa suurimaid eksportijaid. Peamised sihtturud olid Saksamaa, Suurbritannia ja Taani, kus kasvav huvi jätkusuutlike toodete vastu tagas stabiilse nõudluse ja võimaldas investeerida tootmisvõimsuse suurendamisse.
Leedu suurendas nii tootmist kui eksporti, viies 2024. aastal välisturgudele umbes 1,5 miljonit tonni puidugraanuleid. Seda on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem. Peamisteks sihtriikideks olid Itaalia, Rootsi ja Holland. Ettevõtted investeerisid innovatsiooni ja tootevaliku laiendamisse, kohandudes erinevate turgude nõudmistega.
Eesti jõudis Lätile ja Leedule kiiresti järele, suurendades oma ekspordi 1,2 miljoni tonnini. See on 8% kasv võrreldes 2023. aastaga. Peamised eksporditurud olid Soome, Taani ja Saksamaa. Tootmistaristut arendati eesmärgiga tagada pikaajaline kasv ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul.
Kokkuvõttes säilitasid kõik kolm Balti riiki 2024. aastal olulise rolli Euroopa puiduenergiasektoris. Nende pikaajaline strateegia ja uuendusmeelsus toetavad mitte ainult ekspordi kõrget taset, vaid ka rohelise energia laiemat kasutuselevõttu ja jätkusuutlikku arengut.