Palavatel päevadel jahutavad puud end ja ümbritsevat keskkonda, aurustades lehtede kaudu vett – seda protsessi nimetatakse transpiratsiooniks. Näiteks suur tamm suudab päevas aurustada sadu liitreid vett, luues jahutava efekti, mis võib alandada ümbritsevat temperatuuri mitme kraadi võrra. Just seetõttu on linnades, kus kasvab rohkem puid, suvisel ajal jahedam ja meeldivam.
Puud, mis „higistavad“: kuidas nad end jahutavad
Balti riigid hoiavad liidripositsiooni puiduenergiatoodete turul
2024. aastal säilitasid Läti, Leedu ja Eesti juhtpositsiooni puiduenergiatoodete – nagu puidugraanulid, brikett ja küttepuit – tootmises ning ekspordis. Balti riikide pühendumine säästvale metsandusele ja tootmise efektiivsusele võimaldas rahuldada nii siseturgu kui rahvusvahelist nõudlust, toetades samal ajal tugevalt majanduskasvu.
Balti riikide investeeringud taastuvenergiasse
Fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks panustavad Balti riigid üha enam taastuvenergia tootmisse. Lätis kasvavad investeeringud tuule- ja päikeseparkidesse, mis aitavad elektritootmist mitmekesistada. Eestis arendatakse edasi biomassienergiat, mis võimaldab säästvalt ja tõhusalt ära kasutada madalakvaliteetse puidu. Leedu keskendub päikeseenergia laiendamisele, võimaldades nii kodumajapidamistel kui ettevõtetel üha rohkem üle minna puhtale energiale.
-(1)-thumb.jpg)
Balti riigid muudavad linnu rohelisemaks
Balti riigid pööravad üha rohkem tähelepanu linnade rohelisemaks muutmisele, et parandada elukeskkonda ja kohaneda kliimamuutustega. Riias keskendutakse puude istutamisele ja haljasalade laiendamisele, eriti tiheasustusega piirkondades. Tallinnas rajatakse elurikkuse suurendamiseks haljaskatuseid ja vertikaalaedu. Vilniuses arendatakse rohekoridore, sidudes rohelahendused üha enam säästva linnaplaneerimisega.