Neli tõde säästva metsaarengu kohta Eestis

Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Säästev majandamine on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.

Vastupidiselt avalikule eksiarvamusele, et metsandus seisneb vaid puude kasvatamises ja ülestöötamises, on tegelikult tegemist strateegilise planeerimisega, mis säilitab terveid, vastupidavaid ja tootlikke metsi tuleviku jaoks. Noorendike ja metsade harvendamine on säästva tegevuse üks olulisemaid aspekte, kuna see aitab puistutel kasvada ja kohaneda muutuva keskkonnaga.

Parandamaks inimeste arusaamist Eesti metsasektori tegelikkusest ja selle jätkusuutlikumaks muutmisest, toob digiplatvormi TimberMarket projektijuht Gusts Eisaks välja 4 olulist tõde.

1. Metsavaldkond Eestis: arvud ja faktid

Eesti on avalikel andmetel metsarikas riik, mille territooriumist oli 2024. aastal metsaga kaetud 51,5%. Viimastel aastatel on kasvanud vanade ja noorte metsade osakaal. Näiteks 39,2% puistutest on üle 60 aasta vanad, 85% samavanused ja 15% segavanused. Kaitsealuse metsa osakaal on viimasel kümnendil suurenenud, ulatudes 2024. aastal 28,4%-ni. Need alad on rajatud ja hooldatud viisil, mis säilitab bioloogilist mitmekesisust, sidusust ja jätkusuutlikkust. Viimase kümnendi jooksul on metsa uuendamine kasvanud. Istutamine on esmane meetod – aastas istutatakse keskmiselt 5900 hektarit.

Metsamajandamise jätkusuutlikkuse hindamisel on oluliseks näitajaks saagi ja tüvepuidu aastase juurdekasvu suhe. Kui pikas perspektiivis raiutakse rohkem kui kasvatatakse, on ohus nii bioloogiline mitmekesisus kui ka tulevane puiduvaru. Kui puitu kasutatakse vähem, näitab see, et kogunenud ressursse ei kasutata tõhusalt.

Metsapuit on ehitusmaterjalide, tööstustoodete ja tarbekaupade tooraine. Sellest on saamas üha olulisem taastuvenergia allikas. Puidutoodete kasutamine pikendab süsiniku sidumise perioodi, puidu kasutamine kütusena aga vähendab sõltuvust fossiilkütustest.

2. Metsa uuendamine: looduslik või kunstlik

Metsauuendus on jätkusuutlikuks majandamiseks hädavajalik. Nii säilivad ökosüsteemid ja metsade tootlikkus. Kõige tavalisem on looduslik või kunstlik taasuuendamine.

Looduslik uuendamine toimub ilma inimese otsese sekkumiseta, võimaldades puudel levitada oma seemneid ja moodustada uusi põlvkondi, st vegetatiivselt (imejate või noorte puude poolt metsavõra all) või generatiivselt (raiesmikule jäetud seemnepuude või ümbritsevate puistute puude seemnete abil). See meetod on eriti tõhus kaitsealadel ja vähem majandatud metsades, kus pinnas ja ökosüsteem on jäänud puutumata. See aitab kaasa bioloogilisele mitmekesisusele, säilitades looduslikke puuliike ja looduslikke ökoloogilisi protsesse.

Kunstlik uuendamine hõlmab puude istutamist või külvamist metsa uuendamiseks kontrollitult ja tõhusalt. Seda meetodit kasutatakse intensiivselt majandatud aladel, kus looduslik uuenemine võib olla ebapiisav või liiga aeglane. Metsade istutamisel saab valida liigid, mis vastavad kõige paremini kasvutingimustele ja metsanduse eesmärkidele, nagu kvaliteetse puidu tootmine või kliimamuutuse leevendamine. Kunstlikul uuendamisel kasutatakse ainult valitud paljundusmaterjali, mis aitab luua kvaliteetseid puistuid.

Tulevikku vaatav lähenemine hindab keskkonda, metsa ökoloogilist väärtust ja majanduslikke eesmärke, et valida sobiv taastamisstrateegia.

3. Metsauuendamise ajakava

Ajakava on metsa säästva arengu seisukohalt ülioluline, sest see määrab, kui kiiresti tuleb pärast raiet uut puistu rajada. Siseriikliku uuendamise kohaselt sõltub uuendamise aeg ja raiutavate puude arv puuliigist, kasvutingimustest ja majandamise eesmärkidest. Näiteks männi- ja kuusemetsade uuenemisperiood on pikem, kuna need liigid kasvavad aeglasemalt, samas kui lehtpuuliigid nagu kask ja haab uuenevad looduslikult kiiremini.

• 3 aasta jooksul: pärast lageraiet põhiraie läbimõõduni jõudnud puistus.
• 5 aasta jooksul: Cladinoso Callunosa, Vacciniosa, Myrtillosa, Hylocomiosa, Oxalidosa, Aegopodiosa, Callunoso-sphagnosa, Vaccinioso-sphagnosa, Myrtilloso-sphagnosa, Myrtilloso polytrichosa, Dryopteriosa, Callunosa mel., Vacciniosa mel., Myrtillosa mel., Mercurialiosa mel., Callunosa turf.mel., Vacciniosa turf.mel., Myrtillosa turf.mel., Oxalidosa turf.mel.
• 10 aasta jooksul: soo, roostik, raba ja märg metsamaa.

Terve ja puidurohke metsa kasvatamiseks on hädavajalik puistute korrapärane ja sihipärane hooldamine, et teha ruumi tulevastele puudele. Tähtajast pole mitte ainult vaja kinni pidada, vaid ka noorendike eest hoolitseda, sest need on algfaasis eriti vastuvõtlikud umbrohtudele, metsloomade kahjustustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Esimesel uuendussaagil saadakse peamiselt väikepuitu, nagu küttepuud ja paberipuit. Hilisem saagikoristus võib puude kasvades anda ka väärtuslikuma valiku väikeseid ja suuremaid palke ning spoonipalke.

Õigeaegne ja kvaliteetne uuendamine tagab pideva metsaringe, mis on hädavajalik nii puidutööstuse kui ka kliimamuutuse leevendamise seisukohalt, kuna kasvavad puud neelavad tõhusalt süsihappegaasi. Seetõttu ei võta ettekavandamine arvesse mitte ainult minimaalseid regulatiivseid tähtaegu, vaid ka parimaid tavasid, mis säilitavad terveid ja tootlikke metsi tulevikuks.

4. Lühinägeliku metsanduse tagajärjed

Kui metsi ei majandata tulevikku vaatavalt või kui loodusmetsad saavad inimese sekkumise tõttu kahjustada, on tagajärjed kolmekordsed.

• Langus on faas, kus loodusmetsi kahjustab oskusteta raie (puid raiutakse valimatult või koondunud ja algne lehestik ei saa taastuda) või muu maakasutuse, näiteks maa omandamine tööstuse, infrastruktuuri muutuste, põllumajanduse ja rahvastiku liikumise tõttu.
• Metsade raadamine, kus protsessi ei jälgita. Sel juhul kaob suurem osa või kogu mets. Kui häirimatuid alasid ei kahjustata, saab neid osaliselt või täielikult taastada, kuid lagendikel on kõige sagedamini külgnevatele häirimatutele aladele pöördumatu mõju.
• Maa muutub kõrbeks piirkondades, kus metsakate (pidev lehestik) on suures osas või täielikult kadunud ja ilmastikutingimused (vihm, tuul või lumi) mõjuvad sellele laastavalt, kahjustades pinnast. Selle põhjuseks on enamasti liigne puude langetamine või põllumajandustegevus.

Kuhu edasi?

„Nagu mainitud Baltikumi jätkusuutlikkuse aruandes, seisavad Balti riigid, mis on tuntud oma rikkalike loodusvarade ja mitmekesisuse poolest, silmitsi jätkusuutlikkuse väljakutsetega, mida globaalne kliimamuutus veelgi süvendab. Peamised neist on ranniku- ja metsaalade haavatavus, sõltuvus fossiilkütustest ning sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus linna- ja maapiirkondade vahel,“ selgitab TimberMarketi projektijuht Gusts Eisaks. „Seetõttu on läbimõeldud ja planeeritud majandamisalgatused ja säästvad tavad metsaarenduse olulised alustingimused, et säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust ning vähendada laialt levinud metsatulekahjude ohtu.“

Foto: "Latvijas valsts meži"