Balti riigid on jätkuvalt rahvusvahelisel puiduturul olulisel kohal ja ekspordi kasv jätkus ka 2024. aastal. Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikide puidu ja puittoodete tarnimisel paistsid eriti silma Läti ja Eesti. Leedu suurendas mööbli ja puitpaneelide eksporti, kasvatades lisandväärtusega kaupade tootmist. Nõudlust vedas nii kasvav ehitusvaldkond kui ka suundumus säästva puidu kasutamisele.
Balti riikide puiduekspordi kasv
.jpg)
Balti riigid säilitavad oma puiduenergiatoodete turuliidrikoha
2024. aastal jäid Läti, Leedu ja Eesti põhitegijateks puiduenergiatoodete – nagu puidugraanulid, -brikett ja küttepuit – turul, rahuldades nii ekspordi- kui ka sisenõudlust. Nende pühendumine säästvale metsandusele ja kõrgele tootmisefektiivsusele võimaldab neil konkureerida rahvusvahelisel turul, tagades stabiilse ekspordi, samas majanduskasvu panustades.
Balti riikide investeeringud taastuvenergiasse
Fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks investeerivad Balti riigid üha enam taastuvenergia tootmisse. Lätis kasvavad investeeringud tuule- ja päikeseparkidesse, mitmekesistades elektritootmist. Eesti jätkab biomassienergia tootmist metsade tõhusa ja säästva kasutamise kaudu. Samal ajal laiendab Leedu päikeseenergia tootmist, võimaldades kodumajapidamistel ja ettevõtetel üha enam puhtale energiale üle minna.
-(1)-thumb.jpg)
Balti riikide linnade rohelisemaks muutmise algatused
Balti riigid panevad suuremat rõhku linnade rohestamisele, et parandada elutingimusi ja kohaneda kliimamuutusega. Riias keskenduvad projektid puude istutamisele ja haljasalade laiendamisele, eriti tihedalt asustatud piirkondades. Tallinnas rajatakse linna elurikkuse suurendamiseks haljaskatuseid ja vertikaalaedu. Samal ajal integreerib Vilnius rohekoridore arendades üha enam säästvat lähenemiviisi linnaplaneerimisele.