Uudised
Metsakahjurid on väljakutseks kõigis Balti riikides, kuigi probleemi tõsidus on riigiti erinev. Eestis on viimastel aastate soojade ja põuaste suvede tõttu märkimisväärselt kasvanud kuuse-kooreüraski arvukus ja see põhjustab kahju metsadele, eriti kuusikutele. Kuuse-kooreüraskite tõrjumiseks kasutatakse erinevaid võtteid, näiteks püünispuude eemaldamist metsast ja feromoonpüüniste paigaldamist.
Metsandus on Balti riikide majanduse oluline osa ning kõigis kolmes riigis on hakatud järjest enam praktiseerima säästvat metsamajandamist. Lätis, Leedus ja Eestis ellu viidud algatused aitavad hoida elurikkust ning kaitsta metsi kahjurite ja haiguste eest. Euroopa metsainfosüsteemi (EFIS) andmetel suurenes Balti riikide metsade pindala 2023. aastal 1,4%, samal ajal kui puidueksport kasvas. Alates 1990. aastast on metsandussektor kasvanud Leedus 25% ja Eestis 20%, peegeldades stabiilset nõudlust jätkusuutlikult raiutud puidu järele.
Euroopa Liit on vastu võtnud määruse (EL) 2023/1115, mille eesmärk on vähendada ülemaailmset metsade raadamist ja metsade seisundi halvenemist. Raadamine tähendab maa otstarbe muutmist, ehk metsa asemel tehakse näiteks põllumaa, maantee või elurajoon.
Puud teevad vahet aastaaegadel. Näiteks kased suudavad eristada hooaja vahetumist päevavalguse pikkuse ja temperatuurimuutuste järgi. See võimaldab neil tajuda, millal on õige aeg lehed värviliseks muuta või need hoopis maha poetada. Selline mälulaadne võime aitab puudel kohaneda ja ellu jääda ka muutuvates kliimatingimustes.
Mõned puud oskavad justkui kõndida. Amazonase vihmametsas kasvab palmiliik Socratea exorrhiza, mida kutsutakse kõndivaks puuks. Arvatakse, et see suudab valguse või pinnase muutustega kohanedes mitme aasta jooksul liikuda kuni 20 meetrit – kasvatades uusi juuri ühele küljele ja lastes samal ajal teisel pool vanadel juurtel hääbuda.